Eellugu:
1. osa – Ühe seletamatu pikaajalise unetuse lugu. Arusaamatu psühhosomaatika
2. osa – Kuidas ma ravisin kaela, aga tervendasin hinge
3. osa – Ülitundlik närvisüsteem. Taastumine
4. osa – Kuidas tasakaalu tagasi saada
5. osa – Ülitundlik närvisüsteem. Kergus koorma all
Varem või hiljem tuli sellele artiklite seeriale, mis algas minu pikaajalisest unetusest, joon tõmmata. See on nüüd minu loo viimane peatükk sellest, kuidas ühel päeval tuli minu ellu tundmatu jama.
Räägitakse, et ilma kriisideta pole kardinaalseid muutusi. Kuid asi pole selles, et ilma selliste kokkuvarisemisteta ei saa väidetavalt ennast kokku võtta ja ilma sellise surveta ei oleks see muutunud kohustuslikuks ehk tingimata vajalikuks. Ei. Asi on muus.
Kriisid nihutavad koondamispunkti. Sa hakkad nägema, mis oli sinu jaoks varjatud.
Kui kogu seda lugu poleks olnud, ei oleks ma kunagi isegi mõelnud nende asjade peale, mis on täna mulle normiks:
– Kasulike harjumuste kujundamisest keeldumine.
– Oma biorütmide uurimine ja nende suhe maailma rütmidega.
– Erinevat tüüpi toitumine erinevate ülesannete korral ning erinevad vaimsed ja kehalised seisundid.
– Küsimuse “Kuidas?” abitus tõeliselt olulistel hetkedel.
Ja palju muud.
Alljärgnevalt – taastumise viimane etapp.
*
Kommentaarid puuduvad