Küsiti kord Meistrilt, kas ta on kunagi pettunud olnud, et tema pingutused kannavad vähem vilja kui ta tahaks.
Vastuseks aga rääkis Meister loo teost, kes alustas kirsipuu otsa ronimist ühel külmal ja tuulisel hilinenud kevade päeval.
Varblastele naaberpuu otsas tegi see nalja, kui nad teda vaatasid.
Üks neist lendas lähemale ja küsis:
„Hei sina, juhmard, kas sa ei näe, et selle puu otsas kirsse ei ole?”
Väike tigu aga vastas, oma teekonda katkestamata:
„Saavad olema, kuni ma sinna jõuan.”
***
/Tõlkinud Ingrid Soosaar/
Kommentaarid puuduvad