Tiibeti meditsiini dr Nida Chenagtsang:
„Paljud inimesed on minult küsinud, mida teha uue viiruse, koroona ehk COVID–19 viirusega…
Tiibeti meditsiinis nimetatakse selliseid viirusi nagu COVID–19, „durukadeks”.
Sanskriti keeles tähendab sõna „duruka”- „see, mis toob kannatusi.”
„Duruka”-probleeme on 12. sajandil elanud tiibeti meditsiini isa, Yuthok Yonten Gonpo Noorem, juba ammu ette ennustanud.
Tiibeti traditsioonis räägitakse relva durukast, mürgi durukast ja teistest haigustest.
Yuthoki ennustuste kohaselt kuuluks koroonaviirus duruka-haiguse kategooriasse. Duruka haigused kuuluvad eriti epideemiliste ja nakkavate haiguste hulka, mis on võimelised tapma väga paljusid inimesi.
Tiibeti meditsiin tunnistab üldiselt nelja peamist haiguse põhjust:
1) tasakaalustamata toitumisest põhjustatud haigus;
2) tasakaalustamata või ebatervisliku eluviisi põhjustatud haigus;
3) haigus, mida põhjustavad hooajalised mõjud;
4) nn „provokatsioonide” või nähtamatute kahjulike mõjude põhjustatud haigused (Tiibeti dön).
Dön kuulub üldiselt haiguste hulka, mille on esile kutsunud vaimude provotseerimine, kuid see võib hõlmata ka haigusi, mis on seotud nähtamatute mikroobidega.
Tiibeti maailmapildis peetakse rimné või nakkushaigusi tulenevat enamasti dönist.
Väidetakse, et vaimud, kes on looduslike metsade, mägede, ookeanide jms ning seal elavate metsloomade ja ökosüsteemide tõelised omanikud, saadavad nakkusohtlikke baktereid ja viiruseid sinna kohta maailmas toimetama, kus inimesed suhtuvad lugupidamatult loodusesse ja metsloomadesse ning osalevad hävitavates, purustavates ja jätkusuutmatutes tegevustes (ressursside saamine kasulike loodusvarade kaevandamise, metsade raiumise, mürkide õhku ja vette juhtimise, ökosüsteemide saastamise jne kaudu).
Seepärast teevad tiibetlased mõnikord rituaalseid praktikaid siis, kui tekivad infektsioonhaigused, et vaigistada ja rahustada neid loodusliku keskkonna ja haiguste valitsejaid.
Enamusele meist on praegu kõige olulisemaks asjaks profülaktika, kui jutt on koroonaviirusest.
Nõuetekohane käte puhtuse pidamine ja kaitsvate näomaskide kandmine on väga olulised toimingud, kuid kõige olulisem on, et inimesed saaksid piisavalt puhata ja magada ning töötada oma immuunsussüsteemiga.
Parim viis selle viirusega võitlemiseks on immuunsüsteemi parendamine ja toetamine.
On oluline, et meil oleks hea ja mitmekesine toitumine ning tasakaalustatud eluviis.
See tähendab piisavalt häid füüsilisi harjutusi, piisavalt magamist ja lõõgastavate ja tervendavate tegevuste tegemist, näiteks jooga, mantrate lugemine jne.
Lõõgastumine ja hingeline meelerahu on väga olulised.
Liiga suur paanika ja mure võivad nõrgestada immuunsussüsteemi, muutes selle nakkushaiguste suhtes vastuvõtlikumaks ja vähendades selle võimet reageerida nakkustele.”
***
(tõlkinud Ingrid Soosaar)
Kommentaarid puuduvad