Lewis Hyde on öelnud: „Trikster oma kõigis vormides on läve jumal.”
Inimese sisemine trikimees mõistab, et
– veendumuse ravim on uudishimu,
– kivinenud uskumuste ravi on paindlik mõtlemine,
– tõsisuse ravi on mängulisus.
Oma sisemise triksteri puudutamine annab inimesele julguse, mida ta vajab, et minna hea ja kurja, „tõe” kohta käivate aegunud ettekujutuste, õige ja vale käitumise kultuuriliste normide piiride taha.
See tõukab inimest mõtlikule, mängulisele, mittetõsisele ja ausale irdumisele.
See õpetab inimest lendama uuenenud improvisatsiooni juurde, samal ajal kui ülejäänud maailm pusib vananenud traditsioonides.
Sellisest inimesest saab võimas Kolmesilmaline Ronk, kõige tüüpilisem triksteri arhetüüp. Kõrgel istudes näeb ta oma kolmanda silmaga kõigi asjade omavahelist seotust. Näeb, kuidas Lõputu Mäng ennast lõpuni mängib.
Näeb, kuidas ta on liikide järkjärgulise evolutsiooni lahutamatu katalüsaator. Sulaselge julgusega lendab see inimene elavhõbedana otse Maatriksisse. See inimene on tõrge, mida see kunagi ei teadnud, et teda vaja on.
/Gary Z McGee/
****
Tõlkinud Ingrid Soosaar.
Kommentaarid puuduvad