Karuputkede ladinakeelne nimi Heracleum pärineb Vana-Kreeka mütoloogia kangelase, hiiglasekasvu Heraklese nimest ja selle andis Linnaeus nende taimede „vihmavarjude” hiiglaslikkuse, samuti võrsete kiire kasvutempo tõttu. Karuputke perekond (Heracleum) kuulub sarikaliste sugukonda (Apiaceae). Perekonna erinevate liikide laialt levinud leviku tõttu peetakse mõnda Heracleumi liiki sissetungivateks liikideks. Eestis on lindpriiks kuulutatud mitu karuputke, mis ärritavad ja kahjustavad nahka, […]
Tundub, et raudrohi on üks kõige armastatumaid taimi maailmas. Teda tuntakse üle maailma. Eesti rahvausundis teatakse teda kui imetaime. Maria Treben on soovitanud igale naisele vanuses 30 kuni 90: „Naistel jääksid paljud hädad olemata, kui nad vahetevahel kasvõi kordki kasutaksid raudrohtu.” Raudrohu rahvakeelsed nimetused: raudreharohi, raudreiarohi, raiarohi, raiarauarohi, raudvererohi, verihain, köharohi, koeraköömen, koirohi, kadakahein, kärnalill, […]
Seda Vanarahva jaoks erilist nõiataime praegu peaaegu ei tuntagi. Selle taime puhul on nii maagilised kui ka raviomadused omavahel tihedalt põimunud. Võib järeldada, et taim on kange. Tavaliselt teavad inimesed vaid seda, et see taim on kange murus umbrohuna levima. Igihaljas harilik maajalg, Glechoma hederacea, on rohkem tuntud rahvapäraste nimedega: kassiratas, pinipuss, maa-aluserohi, roosirohi, paistetuserohi, […]
Eestis kasvab looduslikult üks toomingaliik – harilik toomingas, Prunus padus. Eesti murretes on toomingat enamasti nimetatud noomeni toom, tuum (marja tuum) järgi. Sama sõnatüvi on valdav ka vadja keeles: toomi, toomikas, toomikka, toomikkaad, toomipuu, toomippuu. Isuri keeles tuumipuu, tuumimarjapuu, tuomed. Põhja-Eesti rannakülades levinud tuom kattub toominga soomekeelse nimetusega. Ka toomepuu soomekeelsete murdenimetuste alus on sama […]
Hariliku lepiklille, Chrysosplenium alternifolium, rahvapärased nimetused on: lepalill, kärnalill, linnusilm, porililled, piimalill. Alates aprillist-maist kuni varasuveni õitseb lepiklill märgades lodumetsades, veekogude kallastel. Inimesed tunnevad teda levinud umbrohuna. Tema õitsemise ajal tundub nagu taim säraks kuldselt, eriti hämaruses. Levinud on see taim rohkem Lõuna-Eestis, aga ka Ida- ja Põhja-Eestis. Vähem Lääne-Eestis, saartel aga üldse mitte. Samuti […]
Piparmündi, Mentha × piperita, rahvapärased nimed on: aiamünt, piparmints, vehverments, vehvermänts, vehvervents. Eesti rahva hulgas ei ole mitte kõik seda taime armastanud, tema tugeva lõhna pärast. Seetõttu on teda nimetatud ka penipussuhainaks. Piparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid, mis on saadud 1696 Inglismaal looduslike liikide ristamisel. Carl Linnaeus defineeris 1753. aastal selle uue hübriidi. Piparmündi […]
Eestis kasvab looduslikult harilik sigur, Cichorium intybus. See taim on levinud lääne- ja põhjaosa lubjarikastel aladel. Vaata levikut siit: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/3744?lang=et Hariliku siguri rahvapärased nimetused on tsigur, seekoor, sigguri-juured ja tsikur. Sigurit kasvatatakse aedades kahe teisendina – juursigurina (Cichorium intybus var. Sativum) ja salatsigurina (Cichorium intybus var. Foliosum). Ravimina on seda taime kasutatud nii Vanas Egiptuses […]
* Mets-nõianõges, Stachys sylvatica ja soo-nõianõges, Stachys palustris, on väga alahinnatud taimed. Täpsemalt saab mõlema taime kirjelduse ja leviku kohta lugeda siit: METS-NÕIANÕGES https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/988.html ja https://elurikkus.ee/bie-hub/species/7460?lang=et SOO-NÕIANÕGES https://eseis.ut.ee/efloora/Aegna/species/989.html ja https://elurikkus.ee/bie-hub/species/7458 Peale selle, et nõianõgesed on ravimtaimed, on nad ka suve teise poole head meetaimed. Lehti ja maapealseid osasid saab kasutada „soorohelise” värvi saamiseks. Kuid taimed […]
Harilik pärn, Tilia cordata, on ammutuntud ravimtaim. Rahvapärased nimed: lehmus, lõhmus, lõõmus, neimpuu, niinepuu, pähn, pähnapuu, talipärn jne. Rahvameditsiinis leiab pärn tegelikult palju laialdasemat kasutust kui ainult tuntud-teada higilaajava vahendina. Pärnaõied on tunnustatud ka ametlikus meditsiinis. Preparaatide valmistamiseks võib hariliku pärna kõrval kasutada ka suurelehist pärna või läänepärna, nii eraldi kui ka segus. Pärnaõisi saab […]
Kreeka algupära „Tuulte tütre” – Anemone – nime taga peitub tulikaliste sugukonda kuuluv ülaste (Anemone) perekond. Inglisekeelset nimetust „Windflower” – „Tuulelill” – põhjendatakse kahe toreda legendiga. Esimene neist viitab taime graatsilisusele ja sellele, et ta paindub väiksemagi tuulega. Teine lugu väidab aga, et tuulelilled õitsevad üksnes siis, kui tuul nad lahti puhub. Ülaste perekonda kuulub […]