Erinevad saunavihad rahvaravis

Eesti vanemates kultuurides on neljapäev olnud

ravi- ja loitsimissaunade aeg, samuti naiste saunaskäimise aeg.

Rahvameditsiin peab saunavihast ja vihtlemisest palju.

Vihtlemine on omamoodi massaažitoimega puhastumisrituaal,

mis kiirendab vereringet ning soodustab jääkainete eemaldumist.

Eesti metsades on kaks õiget vihapuud, üks nendest kask ja teine tamm. Kui kaseviht on nõtkelt naiselik ja painduv, siis tamm on mehine ja jäigem. Lehed püsivad kauem küljes ega tule nii kergelt lahti.

Kui vihta õigesti ja piisavalt hautada, siis ei mõju lehed ka liiga karmilt.

Soovitatakse mitte ainult kasevihtu.

Ja vihaokste vahele võib sobitada käepäraseid ravimtaimi – näiteks melissi, piparmünti, punet, paiselehte, kortslehte või raudrohtu.

 

MAAGIAS…

Maagilise toimega viha saab, kui sinna köita kokku seitsmest erinevast puust ja üheksast kohast korjatud vitsad.

Kõik haigused ja mured tuleb ära vihelda, seejärel viht ära kuivatada ja jaanilõkkes põletada.

Neile, kes soovivad vabaneda alkoholismist, soovitatakse süüa keha külge kleepunud vihalehti.

 

ERINEVATE VIHTADE TOIME…

KASK

Ajab hästi higile. Masseerib nahka. Liigeste ning lihaste valude puhul. Näiteks peale rasket füüsilist koormust. Peletab väsimust. Kaseviht soodustab valulike lihaste lõdvestumist, on hea luu- ja liigesevalude puhul. Puhastab hästi nahka, eriti soovitav on ta neile, kel on kalduvus löövetele või mädapaisetele. Kiirendab haavade ja kriimustuste paranemist, tõstab meeleolu.

Tapab mikroobid. Tugevdavab organismi, tõstab immuniteeti. Võtab ära väsimuse, taastab hingelist harmooniat. Tema energiat on vaja haigetele, nõrkadele, tervenevatele inimestele. Kergendab kannatusi, aitab taastada jõudu.
Kaseviha eriliseks väärtuseks on võime väikeseid bronhe tugevalt laiendada, soodustades sellega limaeritust ja parandades kopsude ventilatsiooni. Vaat seetõttu on pärast kasevihaga vihtlemist nii kerge hingata. Kaseviht on eriti kasulik suitsetajatele. On tehtud kindlaks, et kasesalu õhk on sama puhas kui operatsioonisaali õhk. Juuste tugevdamise ja kõõma ravimise eesmärgil pestakse pead kaseviha tõmmisega. Kaseviht võtab pärast füüsilisi koormusi valu lihastest ja liigestest. Värske ja meeldivalt lõhnav viht annab võimsa energialaengu ning hea tuju paljudeks päevadeks.
On rahustava ja head und soodustava toimega, seega parim aeg õhtuti kasutamiseks. Kasutada, kui kuu Kalades.

Korjamiseks valida noor leinakask veekogu juures. Korjata juuli esimesel poolel. Viha valik sõltub kuuseisudest, sest mõju on erinev nii nagu ka organitel.

TAMM

Rahustav põletikuvastane toime. Sobib hästi suure füüsilise ning ka suure vaimse tööga koormatud inimestele. Rasuse naha korral, sest on ka tugeva põletiku-vastase toimega. Südamehaigused.
Normaliseerib vererõhku hüpertoonikutel. Ravib nahahaigusi. Vihaleotamisveega on kasulik juukseid loputada, annab kohevuse ja läike. On ehtne energeetiline doonor- annab elujõudu. Jõud aga on nii tugev, et krooniliste haiguste puhul on soovitav mitte kasutada.
On rahustava ja head und soodustava toimega, seega parim aeg õhtuti kasutamiseks. Kasutada, kui kuu on Amburis.

Korjata juuli-august tihedast ja niiskest metsast.

 

PIHLAKAS

Puhastab(desinfitseerib) hästi leiliruumi õhku.

Pihlakalehtedest vihal on närvisüsteemi tugevdav ja ergutav toime, mistõttu neutraliseerib sauna protseduuri lõdvestava mõju.

Seepärast on seda soodne kasutada päeva esimesel poolel.

 

 

 

PÄRN

Soodustab higistamist. Bakteritevastane. Diureetiline toime.Suurepärane külmetushaiguste järgselt. Samuti leevendab ta peavalu, laiendab bronhe, alandab palavikku ja kiirendab higieritust.

Eriti soodsalt mõjub ta kuivale ja normaalsele nahale.

Hea viha saab just õide puhkevatest pärnaokstest. Sellist vihta saab kasutada kolm kuni neli saunakorda järjest. Värsket vihta pole vaja kuuma vette panna – sellega võib kuivalt vihelda.

 

 

SAAREPUU

Omab põletikuvastast toimet. Verejooksu peatamiseks ja parandab haavu, reuma, radikuliidi puhul.

Lehtedes on palju eeterlikke õlisid, karotiini ja askorbiinhapet. Ergutab meeli selgeltnägemisele, kui inimene on selleks valmis.

Korjata terve suve jooksul. Kasutada, kui kuu on Sõnnis.

 

 

PÄHKLIPUU. SARAPUU.

Laienenud veenide puhul, diabeedi korral, trombide puhul,

kuna sisaldab palju parkaineid.

Harmoniseerib sisemaailma, aitab lahendada keerulisi situatsioone(leitakse kergemini lahendus).

Korjata juunis-juulis.
Kasutada, kui kuu on Kaksikutes.

 

 

SARAPUU KOOS KASEOKSTEGA

Kui tahetakse vaimujõudu virgutada või nahahaigusi peletada.

SARAPUU KOOS PÕDRAKANEPIGA

Energeetiliselt väga tugeva toimega

PÕDRAKANEP KOOS ANGERVAKSAGA

Reuma ja närvilisuse vastu, alandab palaviku, paneb higistama, valuvaigistav.

 

OKASPUU: NULG, KUUSK, SEEDER

Kui nahk ei ole liiga tundlik, siis on kasulik reuma puhul.

Võib kasutada nuluoksi, ta on kuusest ja seedrist pehmem.

On kasulik närvisüsteemi häirete puhul, kaotab needust ja laseb fantaasial lennata.

Eelis on see. et võib terve aasta korjata. Tuleb lausa 20-25 min. keeta, et pehmeneks. võib ka lihtsalt lamada okste peal.

Parandab haavu, põletiku vastane ja desinfitseeriv toime.
Kasutada, kui kuu on Kaljukitses.

 

EUKALÜPT

Saunaskäigu ajal soovitatakse suruda eukalüptiviht vastu nägu ja selle aroomi 3-5 minuti jooksul sisse hingata. Vihta saab soovi korral kase- või tammelehtedega kombineerida.

Sellised vihad aitavad reumatismi, lihase- ja liigesevalude korral. Seepärast on soovitav kasutada sellist vihta ennekõike massaaživahendina, mis aitab reumatismi, lihase- ja liigesevalude korral. Eukalüpti jahutav, kirbe aroom mobiliseerib närvisüsteemi, aitab taastuda pärast stressi ja haigust.

Suurendab pikaealisuseks vajalikku energiat.

 

 

KADAKAS

Parandab vereringet. Bakteritevastane. Neuralgia vastu, reumaatiliste valude puhul.
Kadakas sisalduvad bioloogiliselt aktiivsed ained on suurepäraste õhku desinfitseerivate omadustega. Kadakaviht on mõjus ka valulike lihaste, seljavalude, neuralgia ja radikuliidi puhul. Vihtlemisel suureneb verevool ka sügaval lihastes ja isegi reflektoorselt – siseorganites. Seega kadakaviha toimet võib võrrelda omamoodi mikromassaažiga.
Kadakas eraldab fütontsiide 6 x rohkem, kui teised okaspuud ja lehtpuud. Aitab vähendada allergiat, neuralgiat, radikuliiti, nahavähki. Efektsem on õli kadakast. Kadakaenergia aitab ära võtta kaetust, vabastada sõnumistest. Korjata varakevadel.
On rahustava ja head und soodustava toimega, seega parim aeg õhtuti kasutamiseks. Kasutada, kui kuu on Lõvis.

 

VAHTRAPUU

Hea toniseeriv vahend, puhastades ja toimides nahale.

Vabastab nahašlakkidest. Lehtede tinktuur ja keedus omab valu vähendavat toimet, antiseptilist, põletikuvastast toimet.

Viht on vetruv, eemaldab kuuma ja imab higi.

Aitab taastada hingelist rahu, toob rahunemist, kingib kindlusetunde. Korjata kevade lõpul, suve algul.

Kasutada, kui kuu on Vähjas.

 

 

 

SIREL
Liigesehaiguste puhul.

 

LEPP
Võtab ära sisemised valud.

 

 

PAJU, REMMELGAS VIHT

Võtab valu ristluudest.

Hea masseerija viht.

Paju energia annab naistele erilise võlu.

Korjata varakevadel, aga ka kogu suve jooksul .Lõigata peened raod, siduda vihta ja hoida jahedas.

Kasutada, kui kuu on Neitsis.

 

JUGAPUU

Sügeliste vastu.

 

MUSTSÕSTAR

Kui on allergilisi vaevusi. On rahustava ja head und soodustava toimega, seega parim aeg õhtuti kasutamiseks.

 

SÕNAJALAD (eriti just maarja-sõnajalg)

Luuvalude ja reuma puhul.

PIPARMÜNT

Pehmendab nahka ja teeb selle mõnusalt värskeks. Peavalude ja uimasuse korral.

 

NÕGES

Radikuliidi, reuma puhul. Liigeste haiguste korral. Närvi- ja liigesepõletikule. Podagra korral.
Kasutada, kui kuu on Jääras. Nõgese energia on mustast energiast tugevam, puhastab aurat, kaitseb. Vihta saab kasutada vaid korra. Kaks korda asetatakse viht kuuma vette vaheldumisi külmaga (viimaseks). Vihelda õrnalt, sest siis on mõju tugevam.Vihtlemisvesi ise on kasulik kosmeetiliselt nahahaigustele. Korjata mai-juuni.
Nõgeseviha puhul räägitakse, et “kasuta harva, aga osavalt”. Nõgeseviht on tugeva kohaliku ärritava toimega, kuid liigesevalusid leevendav ning põletikuvastase toimega. Eriti hea kasutada pärast väsitavat jalgsirännakut lihasevalude puhul.
Kasulik on enne nõgesevihaga vihtlemist vihelda kase- või tammevihaga. Eelnevalt pista nõgeseviht 1-2 minutiks kuuma, siis 3-4 minutiks külma vette. Nii teha 1-2 korda. Seejärel vihelda õrnalt.

 

 

SOOLIKAROHI

Krooniliste neeru- ja põiehaiguste korral.

Väsimuse korral.

 

RAUDROHI

Liigesehädad.

 

ROSMARIIN

Aitab lihaspingete vastu ja on soovitav näiteks pärast tööpäeva lõõgastumiseks.

 

SIDRUNMELISS

Peletab sääski.

 

KOIROHI, PUJU

Puhastab hingamisteesid, mõjub hästi nahale.

Elamutest puhastati välja negatiivset energiat vihaga. Riputati ukse kohale kaitseks. Kaitseb kurjuse eest. Täidab ka eluenergiaga.

Korjata kohe peale õitsemist, enne kui õied kuivavad. Võib kombineerida kasega koos.

Kasutada, kui kuu on Skorpionis.

 

VIHTADE TEGEMINE…

Parimad on muidugi värsketest vihad. Neis on raviks toimivaid aineid kõige rohkem.

Vihad tuleb valmistada, kui lehed on veel noored. Peab jälgima, et lehed oleksid siiski väljaarenenud ja ei oleks enam kleepuvad. Lehed peavad olema valmis ja kinni.

Vihaks valida sellised oksad, mille lehed ei ole longus ja oksad on ilusti lehtedega kaetud. Ära vali (kase)oksi, millel juba urvad küljes.

Viht valmistada kohe, kui oksad on lõiganud. Mitte jätta vihaoksi hunnikusse seisma, sest lehed hakkavad kiirelt kuivama ja võivad hiljem lahti lüüa.

Siduda viht kõvasti kinni, sest kuivades kipub viht lagunema. Enne sidumist eemaldada käes hoidmise koha pealt kõik lehed, sest kui lehed kuivades ära kukuvad, muutub ka sidumise koht lõdvaks.

 

Enne vihtlema asumist peaks vihta hautama.
Selleks hoia vihta kerise lähedal, et aur muudaks lehed mõnusalt pehmeks.
Hauta läbi kõik viha küljed.

 

Tähtaeg, mille ümbrusesse vihategemisega orienteeruti, oli jaanipäev. Kõige paremaks loetakse vihtu, mis on tehtud vahetult enne või pärast jaanipäeva.

 

Kuufaasi suhtes on rahval olnud erinevaid arvamusi:

• Kevade tavalise alguse puhul peeti kõige paremaks jaanipäevale lähimat vana kuud. Levinud oli ütlemine: “Noores kuus tehtud vihas on seitse ohtu, vanas kuus tehtud aga üheksa rohtu.” Vanakuu pehme aeg on parim.

• Hilinenud ning jahedal kevadel on jaanipäevale orienteerumine ilmselt liiga varane. Siis tuleks arvestada järgmise vanakuuga. See võib langeda juulikuu teise poolde.
• Lehed püsivad paremini okste küljes, kui need on lõigatud noorkuu ajal ja kuiva ilmaga.
• Kohati on arvatud ka, et saunavihad tuleb valmistada täiskuu ajal. Sel juhul ei tekita nad sügelemist, ei tule karta ka sügelisi.

Säilitamiseks mõeldud saunaviht teha valmis enne jaanipäeva, hiljem tehtud vihal ei pruugi lehed enam nii hästi küljes püsida.

Kohe kasutamiseks mõeldud vihta võib teha suvi läbi, kadakavihta aga praktiliselt aasta ringi.
Vihtu võib teha ka veel augustis ja hiljemgi, aga see sobib siiski vaid viha kohesel ühekordsel kasutamisel.

Paljud teevad vea, kui jätavad kokkuseotud vihad nöörile pikaks ajaks rippuma. Nõnda ei jää raviomadustest midagi alles, sest taime vägi ja võim hingab lihtsalt ära. Need saunavihad, mida plaanite kasutada talvel, pange kihiti pappkastidesse, igale paber vahele. Nii jäävad kõik lõhnad ja omadused alles.

NB! Enne okste võtmist tuleb tingimata puult andeks paluda.

***

Kogunud ja tõlkinud Ingrid Soosaar.

Allikad:

facebook.com
virumaateataja.ee
tervis.postimees.ee
karjatsetalu.
ohtuleht.ee
videvik.ee
saunainter.com
tervis.postimees.ee
terviseleht.ee
hinokad.eu
google.ee