Samblike kasutamine ravimitena on teada juba ajast ligikaudu 1700–1800 a eKr.
Keskaegsed arstidki kirjtasid välja drooge, mille hulka kuulusid sageli samblikud.
Ka habesamblike, nö „metsa habemete” kasutamine ravitsemiseks on teada juba ammu.
Tavameditsiinis kasutatakse habesambliku baasil tehtud preparate.
Habesamblikke, eestlaste rahvapärase nimetusega „kuusehabe/puuhabe”, ladina keeles Usnea,
on Eestis seni kindlaks tehtud 12 liiki.
Enamik neist on haruldased.
!!! Üks liik,
kare habesamblik, Usnea barbata,
kuulub ka looduskaitse alla.
Vaata täpsemalt SIIT.
Suhteliselt levinud on:
- kahar habesamblik, Usnea hirta. Vaata täpsemalt SIIT.
- pikk habesamblik, Usnea filipendula. Vaata täpsemalt SIIT.
- narmas-habesamblik, Usnea diplotypus. Vaata täpsemalt SIIT.
- värvuv habesamblik, Usnea fulvoreagens. Vaata täpsemalt SIIT.
- Wasmuthi habesamblik, Usnea wasmuthii. Vaata täpsemalt SIIT.
- Lapi habesamblik, Usnea lapponica. Vaata täpsemalt SIIT.
- jäik habesamblik, Usnea glabrescens. Vaata täpsemalt SIIT.
Kommentaarid puuduvad