“Iga teie poolt maha pandud seemneke sisaldab endas tohutul hulgal informatsiooni maailma kohta. Seda hulka pole võimalik ei suuruse ega täpsuse poolest võrrelda ühegi asjaga, mida on teinud inimene. Selle informatsiooni abil teab seemneke millisekundi täpsusega aega, kui tal tuleb ellu ärgata, idaneda, milliseid mahlu maapinnast võtta, kuidas kasutada taevakehade – päikese, kuu ja tähtede kiirgust, milliseks kasvada ja milliseid vilju kanda.
Viljad suudavad võidelda ja vastu seista igale inimorganismi haigusele ning seda palju tugevamini, efektiivsemalt kui praegused ja tulevased inimkätega valmistatud arstirohud.
Kuid selleks peab inimese seisundit tundma ka seemneke, et küllastada oma küpsemise ajal vilju hädavajalike ainete vahekorraga, mis raviksid konkreetset inimest tema haigustest, kui see haigus on olemas või kui selleks on eelsoodumus.
Selleks, et maalapil kasvatatava kurgi, tomati, või mõne muu taime seemneke saaks informatsiooni inimese tervise kohta, tuleks tingimata teha järgmist:
Enne mahapanekut hoia ühte või mitut väikest seemnekest suus keele all vähemalt üheksa minutit. Seejärel pane seemned kahe peo vahele ja hoia neid niiviisi kolmkümmend sekundit.
Seemneid pihkude vahel hoides tuleb kindlasti seista paljajalu selle koha peal, kuhu külvama hakatakse.
Seejärel ava peopesad ja too seemneke, mis su käel lebab, ettevaatlikult suu juurde. Hinga seemnekesele oma kopsudest õhku. Soojenda teda oma hingeõhuga ning tibatilluke seemneke tunnetabki seda, mis sinus on.
Pärast tuleb oma pihkusid hoida avatuna kolmkümmend sekundit taevakehade paistel. Nii määrab seemneke kindlaks oma tärkamise momendi. Kõik planeedid aitavad teda selles! Ja nad kingivad taimekestele sinu jaoks vajalikku valgust. Seejärel võid seemne maha külvata. Mitte mingil juhul ei tohiks alguses kasta, et mitte maha pesta kõike seemnekese valduses olevat sülge ja informatsiooni sinu kohta, mida seemneke endasse imeb. Kasta tohib pärast kolme ööpäeva möödumist külvist. Külvamisel tuleb tingimata arvestada igale taimele soodsaid päevi (seda teavad inimesed juba kuukalendri järgi). Niiskuse puudumisel pole varane külv nii paha kui hiline.
Seemikute istutamisel tuleb maapind kaevatud augus oma kätega ja paljaste jalgade ja varvaste abil purustada ja siis istutusauku sülitada.
Ained (s.h. toksiinid), mis sisaldavad infot organismi haiguste kohta, väljuvad inimesest läbi jalgade higistamise. Seemikud saavad selle teabe. Nad annavad selle edasi taime viljadele, mis suudavad võidelda haigustega. Soovitav on platsil aeg-ajalt paljajalu ringi käia.
Oma seemnekesest idanenud taime kõrvalt ei tuleks kõiki umbrohtusid välja kitkuda. Kindlasti tuleks erinevatest umbrohusortidest võrsed kasvõi ühekaupa kasvama jätta. Umbrohtu võib lühemaks lõigata. Kogu umbrohtu ei tohi eemaldada, sest neil on oma eesmärk. Mõned kaitsevad taimi haiguste eest, teised annavad lisateavet.
Kasvatamise ajal on vaja taimega suhelda – vähemalt üks kord selle kasvu ajal, eelistatavalt täiskuu ajal, tuleb minna selle taime juurde ja puudutada teda.”
/Anastasia/
***
Allikas:
„Venemaa helisevad seedrid. 1. osa. Anastasia”, Vladimir Megre
Kommentaarid puuduvad