Kõikide okaspuude vaigukäikudes on vaiku.
See vaik sisaldab 40-65% diterpeen- või vaikhappeid, 20-35% monoterpeen süsivesinikuid ja 5-20% seskvi- ja diterpeensüsivesinikke ning nende derivaate.
See sisaldab ka vaigualkohole, tanniine, vähivastase toimega rasvhappeid, samuti mitmesuguseid estreid, taimseid lisandeid ja isegi E-, P-, B-, C- ja D-rühma vitamiine.
Seetõttu pole üllatav, et seda ainet kasutatakse aktiivselt meditsiinilisel eesmärgil.
Kõige populaarsemad on männi, seedri, kuuse, lehise ja kuuse vaik.
Kõigil okaspuude vaigutüüpidel on valuvastased, antiseptilised, antibakteriaalsed, põletikuvastased, haavuparandavad omadused. Kõik tugevdavad immuunsust ja veresooni, seisavad vastu viirustele, seentele ja allergeenidele.
Need imelised omadused on teada juba iidsetest aegadest.
Männi kohta leiab lugemist siit: SIIT
Kuuse kohta aga liigub aga infot niigi palju.
Erinevate okaspuude vaigu kasutamises on palju sarnast, aga on siiski ka mõned erinevused.
Seetõttu allpool sellest, mis on erilist just SEEDRI, LEHISE JA NULU vaigul, nii sees- kui ka välispidisel tarvitamisel.
*
Kommentaarid puuduvad