See on teema, mida on palju arutatud, kuid mis ilmselt jääbki lahtiseks ja aktuaalseks.
Juttu tuleb tervendajatest, kelleks võivad olla näiteks: energeetik, astroloog, numeroloog, nõustaja, psühholoog, ennustaja, ekstrasenss, maag, šamaan, rahvaravitseja, teadja, teadmiste jagaja jt. abistajad-aitajad.
Tõeline tervendaja valdab erilisi teadmisi, võimeid ja oskusi, tal on kõrge vaimne ja energeetiline tase, kõrged hingelised omadused.
Reeglina on nad sensitiivsed, ülitundlikud ja empaatilised.
Need on need inimesed, kes ühel või teisel moel tegelevad hingeliste, vaimsete, psüühiliste ja füüsiliste probleemide või haigustega.
Need on inimesed, kes jagavad vaimseid-hingelisi jms tervendamisega seotud teadmisi, mida siis inimesed saavad ise kasutada ja aidata ennast või kedagi teist.
Need on inimesed, kes suunavad inimesi midagi endas muutma, näiteks mõtlemist, suhtumist, eluviisi jne.
Enamus inimesi – tervendajaid ja kliente – läbivad oma elus need küsimused:
võtta – mitte võtta, maksta – mitte maksta.
Praktiliselt kõik saadakse teadma isiklike kogemuste najal, isiklike eksimuste teel.
Varem või hiljem igaüks saab sellele küsimusele vastuse.
Ja on hea, kui see toimub õigeaegselt.
Siinkohal tekib ka tõsine küsimus:
„Kas tervendajatel on üldse õigus vabastada inimene sellest, mis on tema probleemiks?”
Muidugi, tervendajatel on teatud vägi ja oskused.
Kuid kas on õigus vabastada inimene tema probleemidest? Sest kõik, mis on inimesele antud – iga haigus, katsumus, kannatus, probleem – see antakse mingi kindla eesmärgiga.
Lahendades oma probleemi, saab inimene uue elukogemuse, teadmised, täiustub ja läheb uuele tasandile.
Kui ta aga õppetundi ei omandanud, siis saavad teda ootama veelgi tõsisemad kannatused. Kõrgemad jõud hakkavad teda torkima niikaua, kuni ta teadvustab, mis ja miks kõik toimub ning kuidas sellega hakkama saada.
Probleem, mis on läbi töötlemata selles elus, läheb sageli edasi järgmisesse ellu.
Ja veel üks oluline asi…
Tervendaja ei saa mitte kunagi anda garantiid, et teeb konkreetse inimese terveks! Temalt ei saa seda nõuda. Miks?
Sest alati vastutab inimene (klient) ise selle eest, mis temaga toimub.
Iga inimene saab tegelikult ennast ise tervendada, sest inimese keha on tegelikult loodud isetervenema.
Tore, kui inimesed saavad sellega tõesti ise hakkama.
Mõni aga ei saa ning seepärast on vahel on vaja tervendaja abi, kes aitaks seda inimest suunata ja kes vajadusel saaks anda talle nii palju lisaenergiat, et inimene suudaks ise edasi minna.
Ning kui inimene teeb koostööd, siis tervendaja abi ka toimib.
Alljärgnevaid küsimusi on esitatud endale, üksteisele, tuttavatele, kõrvalistele inimestele.
Kuid on küsinud mitte ainult kliendid, vaid ka abistajad ise.
– Kas maksta abistajale (tervendajale, ennustajale, maagile jt), kas maksmine on vajalik?
– Kuidas saada abi tasuta?
– Kuidas määrata oma teenustele hinda?
– Kui palju maksab ühe või teise probleemi lahendamine?
– Kas üldse on võimalik leida hinnaga võrdväärne ekvivalent?
– Mida tähendab „südame järgi”?
Probleemi lahendamisel saab inimest aidata vastav spetsialist. Nii näiteks torumees parandab katkise kraani, hambaarst ravib haige hamba, autolukksepp remondib auto.
Kui nende puhul on kõik lihtne ja selge – iga teenus maksab teatud rahasumma, siis kuidas on tervendaja tasuga?
Siin kerkib üles ka küsimus tasu vajadusest ja adekvaatsusest.
Tervendaja on ka inimene.
Tal on vaja oma peret ülal pidada. Nii tema jõupingutused kui ka aeg maksab raha. Ta kulutab oma aega ja energiat teie probleemide lahendamiseks, aidates teil neist lahti saada. Samal ajal oleks ta saanud tegeleda hoopis millegi muuga, kuid ta eraldas teile oma aega teie probleemide lahendamiseks.
Miks ta peaks siis tasuta seda tegema? Või peaks ta terve päev töötama oma põhitööl ja siis pärast veel heategevuse korras töötama teie päästjana? Kulutama oma aega, mille ta oleks saanud veeta koos oma perega, kulutama jõudu, mida oleks saanud rakendada millegisse muusse, näiteks enda või lähedaste tervisesse jne.
Kõik maksab maailmas midagi, sest iga kord kulutatakse vastavaid ressursse sellele (kosmilisi, inimlikke, looduslikke jne).
Miks siis kellegi teise spetsialisti (arsti, autojuhi, ettekandja, psühholoogi jne) töö peaks olema tasustatav, aga tervendaja oma – mitte?
Seega makske spetsialistile selle eest, et ta lahendab teie probleeme, selle eest, et ta valdab teadmisi, mida teil ei ole. Samamoodi nagu te maksate hambaarstile, mitte ei ava trellpuuriga ise oma haiget hammast. Samamoodi nagu maksate juuksurile lõikuse eest, autojuhile sõidu eest…
Kui palju maksab ühe või teise probleemi lahendamine? Kas üldse on võimalik leida hinnaga võrdväärne ekvivalent?
On. Sel juhul on universaalseks energiaks raha. Iga inimene kulutab oma jõudu, aega ja energiat raha teenimiseks. Seejärel vahetab ta raha selle vastu, mida tal elus vaja läheb. Just seepärast võib raha olla tasu ekvivalendi rollis probleemide lahendamise eest.
Mida tähendab informaatiline, energeetiline ja psühholoogiline abi? See on kulutatud energia ja aeg.
Raha – see on kulutatud energia ja aja ekvivalent. Seetõttu, kui keegi inimene pöördub abi saamiseks spetsialisti poole oma probleemide lahendamiseks või lihtsalt psühholoogilise toe saamiseks – peab ta maksma selle abi eest.
Spetsialistide energia – see on nende vaimne raha. Seepärast, kui kliendid tahavad, et keegi spetsialist kulutaks nende peale oma energiat, siis tähendab, vastutasuks peavad nad maksma materiaalse rahaga.
Probleemi lahendamise eest tuleb maksta kõrgematele jõududele. Iseseisvalt te seda mingil põhjusel teha ei saa. Vastasel juhul oleks te ise ammu probleemist lahti saanud. Seeõttu teeb seda teie nimel tervendaja.
Tuleb välja, et siin on suletud ring – kui tervendaja aitab teid tasuta, siis maksab ta kõrgematele jõududele teie eest, võttes tükikese endast, aga tulemuseks on see, et teil ilmuvad uued, palju tõsisemad probleemid.
Tervendaja on vahendajaks teie ja teatud jõudude vahel, kelle poole ta abi saamiseks pöördub. See on kui energia säilitamise ehk jäävuse seadus.
Makstes vahendajale, vabastate ennast võimalikest tagajärgedest. Sest muidu võetakse teile tasu ekvivalent mingi asja toimumise või tervise näol .- näiteks tekib tõsine haigus. Mida te siis arvate, kas on parem maksta 100 euot või siis mitte makstes lasta endalt varastada 100 eurot, sattuda autoavariisse, murda käsi jms?
Tasu maksmine distsiplineerib inimesi. Sest see, mis on saadud tasuta, seda ei hinnata – kergelt tulnud, kergelt läinud, kergesti unustatakse ja kaotatakse meelest. Sellest pole inimesele õieti kasugi.
Inimesed suhtuvad saadusse tõsiselt ainult siis, kui teavad selle hinda. Nad mäletavad, kui palju pingutusi, raha või mingeid muid kulutusi tuli teha probleemi lahendamiseks.
Selliste teenuste eest on läbi aegade igal poole makstud – rahaga, teenetega, asjadega, produktidega, ja isegi eludega.
Kui abi järgi pöörduja küsib „Kui palju see maksab?” ja tervendaja vastab „Südame järgi”, siis mida see tähendab? Selline vastus tekitab teatud tardumuse, ehk seepärast, et inimesed on juba ammu võõrdunud südamega mõtlemisest.
Kui on taksid, keskmised hinnad, info tuttavatelt, tunnihind, siis milleks südamega mõtelda?
See on tervendamises ja energeetilises abis väga tähtis moment.
Tegelikult on asi üsna lihtne. On vaja mõelda, kui oluline on see sinu jaoks. Keegi maksab kursuse eest 100 euri, teine aga 1000 eurot seansi eest ilma probleemideta. Siin on asi muus.
Kuidas sa ennast tunned peale seda, kui tuled tervendaja juurest?
Kui on tunne, et vaat kus ma olin tasemel, kuidas ma hoidsin raha kokku või mis veel hullem – „lollitasin ära”, siis see tähendab – maksid liiga vähe.
Kui arvad, et maksid üle, siis ära nii arva, sest siis vabastab tervendaja teid vastutasuks kogemata veel mõnest probleemist.
Kui abi järgi pöörduja küsib „Kui palju see maksab?” ja tervendaja nimetab konkreetse summa.
Kuid see tundub sulle äkki liiga kõrge hind? Kas ta mitte šarlatan ei ole?
Kuidas kontrollida tema abi kvaliteeti, hulka, värvi ja kaalu?
Siis mõtle järele – kas sul teda üldse vaja on? Tõenäoliselt mitte. Muidugi, äkki tõesti aitab, ja siis tuleb kuidagi teistmoodi elada…
Muide, kui me läheme poodi või apteeki, siis ju ka seal on meie eest otsustatud, kui palju mingi asi maksab. Ostame, ilma et teaks kindlalt, kas jääme rahule.
Tasu summa peab olema adekvaatne lahendust vajavale probleemile.
Kui inimene, kelle probleemi lahendatakse, maksab vähem, siis ka probleem saab vähema lahenduse.
Mida rohkem (olenevalt sellest, kui palju finantse kellelgi on) maksta, seda rohkem väge osaleb tervendamise protsessis, sest seda rohkem panustab inimene ise oma tervenemisse, st talle on see järelikult ka kasulikum ehk mõistlikum.
Kui ta otsustab üldse mitte midagi maksta, siis ootavad teda ees tõsised kannatused edaspidises elus, või siis võtavad kõrgemad jõud temalt tasu ekvivalendi teisel kujul. Sellisel kujul nagu nad ise valivad. See tähendab, et kasulikum on maksta rahas.
Juhtub ka nii, et kõrgemad jõud võtavad tasu tervendajalt endalt. Selline spetsialist õpib kiiresti hindama ja väärtustama oma tööd.
Mis juhtub, kui klient otsib allahindlust?
Püüdes spetsialiste üle kavaldada, petad sa inimesi, kes on sinust energeetiliselt palju tugevamad. Isegi spetsialisti kergest segadusest petturi suhtes võib piisata, et kutsuda esile tõsise haiguse arenemise, mida ei saa ravida tavameditsiini abil või siis algavad muud tõsised probleemid.
Kui sellised kliendid püüavad veel spetsialistide pealt „koort riisuda”, hõõrudes rõõmsalt käsi, et ”Kuidas nad küll petsid sedagi tervendajat. Tegi minuga seansi, konsulteeris telefoni teel tasuta – mul hakkas hea. Aga kui hakkab halb, lähen teise juurde. Spetsialiste on praegu palju. Nii võib kogu elu käia ja tasuta konsultatsiooni saada ning ravida.”
Ei mõista selline inimene, et kui spetsialist on temasse pannud oma positiivse (tervendava) energia, siis pettuse avalikuks tulekul on petturisse mitu korda lihtsam panna võimsat lõhkuvat programmi. Sel juhul on spetsialisti raev õigustatud.
Petetud spetsialisti võimas lõhkuv energia suudab kergelt tungida petturi kõikidesse energoinformatiivsetesse struktuuridesse ja purustada tema saatuse, halvendada tema karmat, samuti rikkuda petturi kõigi lähedaste inimeste elu, kõigi, kes on vähegi seotud selle õnnetu inimesega.
Edaspidi, kui pettur natuke järgi mõtleb, kui spetsialistide „tasuta abi” katkeb teda ajutiselt aitamast, siis ta hakkab teistele spetsialistidele maksma juba enne konsultatsiooni ja seansi ajal, ainult juba sellepärast, et hakkaks natukenegi parem, aga tegelikult kergem ei hakka. Sest petturi energoinformatiivsel väljal saab olema palju negatiivse lõhkuva programmi kihte. Piltlikult öeldes sarnaneb selle inimese energoinformatiivne väli mitmekihiliste raudrüüdega, mis on valmistatud jäigalt tsementeeritud informatiivsest mustusest. See must soomusrüü (negatiivne programm tema väljas) pärineb spetsialistidelt, keda ta kunagi pettis. Kõigilt, kelle poole ta järjest on pöördunud ja keda petnud, püüdes maksta vähem või üldse mitte.
Seetõttu iga inimene, enne kui pöördub spetsialisti poole, peab kindlalt otsustama, et ta maksab info, aja ja spetsialisti jõupingutuste eest just nii palju, kui spetsialist küsib. Kõhklemata.
Reeglina ei võta ausad ja kohusetundlikud spetsialistid mitte kunagi oma töö eest mitterealistlikku rahasummat. Pigem vastupidi, nad alahindavad oma tööd ja vaeva.
Loomulikukult, kui probleem on tõsine, siis ka summa saab tõsine olema. Siin peab juba inimene ise otsustama, kas ta on nõus sellisest rahasummast loobuma või mitte. Kõik peab olema äärmiselt aus.
Vaimses maailmas töötavatele inimestele seatakse kõrgendatud nõudmisi. Kui inimene peab ennast esoteerika ja okultismi spetsialistiks, seab see talle teatud kohustusi ning eeldab temalt kõrgemat teadvuse ja moraalsete omaduste taset kui on tavalistel materiaalsesse maailma sukeldunud inimestel.
Kui inimene soovib midagi tasuta saada – see on juba degradatsioon. Sest tasuta saamine tähendab varastamist, petmist, teise töö tulemuste omandamist.
Osad inimesed ei taha olla korralikud, vastutustundlikud ja viisakad, ei väärtusta oma nägu ja nime.
Kui inimene kavaldab, petab ja valetab kasusaamise nimel, tekib tal karmiline võlg nende inimeste ees, keda ta pettis, reetis, kellelt ta varastas raha, materiaalseid väärtusi (auto, maja, korteri jnms), kellelt röövis energiat ja aega. Tasapisi nende petturite energia väheneb, tervis halveneb.
Ja siis ilmuvad teised, palju nooremaid, kavalamaid, ettevõtlikumaid inim-haid, kellel on ikka veel jõudu rebida tükikest materiaalset heaolu.
Need võivad olla arstid, kes nõuavad läbivaatuse, uuringute, ravi, operatsiooni ja kallite ravimite jaoks raha.
Need võivad olla ametnikud, kes nõuavad altkäemaksu oma teene eest või allkirja eest vajalikus dokumendis.
Need võivad olla korrakaitsesüsteemi inimesed, kes vajavad raha, et lahendada mingi probleem jne.
Kuni „hai” on täis elujõudu, on ta 24 tundi ööpäevas valmis rebima ning „sööma” kõike, mis satub tema teele, teistele mõtlemata. See jätkub seni, kuni hai kaotab oma jõu. Siis saab ta ise ohvriks ja teda söövad nooremad, röövellikud, visad, hambulised, tigedad “haid”.
Selline on rahamaailm ja inimesed, kes selles elavad. Julm, halastamatu maailm.
Kuid igal inimesel on õigus ja võimalus valida – millises maailmas ta elab. Halastamatute hambuliste haide maailmas, kes pühivad kõik oma teelt, või lahkete, ausate, abivalmite inimeste maailmas, kes on alati valmis aitama.
Seetõttu tuleb oma võlad kohe maksta. Mitte ainult raha, materiaalsete väärtuste, vaid ka energia, aja, lahkete sõnade ja tegude vormis.
Iga spetsialist peaks teadma, et kui ta konsulteerib klienti tasuta, aga tema perekond on sellele vastu, siis sellega alustab ta sõda oma perega. Pere agressioon läheb nii spetsialisti kui ka selle tema kliendi pihta, kes ei maksa.
Tulemusena ei halvene mitte üksnes spetsialisti situatsioon. Tema klient saab tahtmatuid energeetilisi lööke kogu spetsialisti perelt, mis mitte ainult ei soodusta kliendi probleemi lahendamist, vaid halvendab tema elu veelgi.
Kas siis üldse tasuta töötada ei või?
Vahel võib. Vahel esineb juhtumeid, kus on vaja teha midagi ilma tasuta. Üldine heategevus, üldkasulik töö. Kuid sellised juhtumid lahendadakse ja räägitakse läbi individuaalselt, aga peamise otsuse teevad kõrgemad jõud.
Kui kahtlete teenuse hinnas konkreetse patsiendi puhul, püüdke individuaalselt määrata see pendli abil.
Aga kuidas on lähisugulaste ja laste puhul? Ka nemad ei ole tegelikult erandid. Võib tasuta ravida, kuid eelnevalt tuleb selleks küsida luba kõrgematelt jõududelt ja nõusolek saada. Vastasel juhul võetakse tasu tervendajalt endalt.
Sugulased võivad tasu maksa mitte ainult rahas. Samamoodi toimis vanadel aegadel see asi ka oma kogukonnas, omade vahel.
Inimene, kellele tehakse midagi tasuta, peab mõistma, et see on tema jaoks kingitus. Hiljem tuleb tal samamoodi teha midagi tasuta kellegi jaoks.
Oluline on oma panuse suurus.
Kui tahate saada terveks ja hinnata selle väärtust, ekvivalendiga näiteks 4 kg turuõunu, siis saategi tervist niipalju. Minge turule, ostke ja sööge need õunad ära.
Kui hindate oma tervist, siis kust see teile tuleb?
Püüdke hinnata rahas aastat, kuud või isegi ainult ühte päeva oma elus; oma tervist või midagi sellist lihtsat, omast, lähedast, inimlikku…
On ka teine äärmus: „Mina raha ei mõõta, maksan miljoni, tehke mind terveks!”. Selline asi ka ei tööta. Kui tegemist on rikka inimesega, siis tasu tema poolt peab olema selline, et ta tunnetaks piisavalt selle äraantava rahasumma suurust.
Vaene inimene tunnetab seda palju väiksema summa korral.
Karmiliste ülesannete lahendamiseks on vaja panustada teatud jõupingutusi. Neid peab olema keeruline teha, aga mitte võimatu.
Kui patsient on isiklikult oma energiat panustanud, teinud midagi südamest, pannud sisse oma puhtaid mõtteid, armastust ja tänu, siis see tasu on palju suurema väärtusega.
Ka õunad, kartulid jms võib tasuks olla.
Aga ainult juhul, kui tervendaja neid tõesti vajab, kui need tema jaoks saavad olema energiaks. Universaalseks energiaks on siiski ainult raha. Seda saab vahetada muu energia vastu, osta, mis on tervendajale vajalik. Ei saa ju näiteks maksta elektriarvet õuntes.
Need, kes arvavad, et tervendaja peaks töötama tasuta, püüdke ise oma vabast ajast teha tasuta tööd – peske näiteks kontori aknaid, töötage kullerina, et elatada oma peret.
Kujutage ette, et töötate päevas 12 tundi, aitate inimestel hulga probleeme lahendada, tasuta. Aga õhtul tulete koju, kus teid ootab pere, väljasirutatud käega. Mida neile ütlete? Et „Ma töötan inimeste hüvanguks” Ma olen tervendaja, mul pole õigust raha võtta?!”
Iga töö peab saama tasustatud. Pole oluline, millega inimene tegeleb, kas poliitika või äriga. Ekstrasenss, maag, tervendaja – need on ka ametid. Ka nendel aladel on vaja ennast pidevalt täiendada. Ka sel alal toimuvad koolitused ja raamatud on kallid, vaja käia ka konverentsidel, jõukohtades, omandada tervendamiseks vajalikke vahendeid jne.
Sageli ilmnevad tervendajatel probleemid, mis nad, tasuta tervendades, tõmbavad patsiendilt enda peale. Selline „tasu” siis tervendajale…
Võib juhtuda, et need tervendajad, kes ei võta tasu, vaid teevad tööda lihtsalt siirast südamest, jäävad ilma oma võimetest. Neil tekivad endal tõsised probleemid ja haigused, mis nad on endasse kogunud patsientidelt. Sel juhul ei ole nad enam lihtsalt võimelised teisi aitama, sest neil ei ole enam endal jõudu.
Kellel siis sellest parem on?
Kristus ei võtnud küll raha või midagi muud materiaalset, kuid tasuks (kusjuures ülisuureks) oli see, et inimesed hakkaksid uskuma tema Jumalasse, st maksid usuga. Sisuliselt panustasid oma energiat kristluse egregorisse. Samamoodi oli Eesti tuntud ravitseja Kaika Lainega.
„JUMALIKUST ANDEST”…
Näiteks on mul anne ehk head võimed võõrkeelte osas. Kui ma teatan sotsiaalvõrgustikus, et hakkan kõigile tasuta tõlkima, ainult seepärast et minu jaoks on see lihtne, aga teiste jaoks raske?
Ning ka tööl hakkan ilma palgata käima?
Üks on arst „jumalast”, teine maalib „jumalast saadud andega”, kolmas laulab, neljas õpetab lapsi, viies on näitleja.
Kõik jumalast saadud anded, ning on täiesti arusaamatu, miks ühele tuleb maksta, aga teisele mitte?
Jah, ka tervendajal on jumalik anne, erilised võimed, energia.
Kas ta siis peab kõiki järjepanu tasuta aitama? Ja teie muudkui nõuate seda, et jumalat saadud ande pärast?
Miks siis suhtute rahulikult teiste erialade töötajatele maksmisesse, kui seal töötavad need, kellel on mingi muu jumalast saadud anne? Maksate kontserdi, kino, ühistranspordi sõidu, oma portree, operatsiooni, eksamite jne eest?
Aga kui juhtub mingi häda, siis leiate ruttu raha, arsti, advokaadi jm vajadused. Miks ei taha tervendajale maksta?
Saage aru… inimene, kellel on võime teisi tervendada, on selle ära teeninud praeguse ja eelmiste eludega.
Inimene, kellel on tekkinud probleemid ja kes on tulnud abi järele, on ka need ära teeninud.
Kas ja miks siis tervendaja peab maksma võõraste probleemide ehk karma eest? Kui ta tasuta ravib.
Teisest küljest, kui inimene ei maksa, siis elab ta, tundes ennast võlglasena.
Paljud tervendajad millegipärast mässivad oma töö saladuslikkuse oreooli sisse, luues sellega segadusepuntra lihtsasse suhtlemisse kliendiga.
Osad lihtsalt ei ole suutelised raha võtma.
Raha ei võta ainult need, kellel pole võimeid või kes neis tugevalt ja õigustatult kahtlevad.
Või siis võtavad raha asemel muud.
Vahel üllatavad inimesed, teadustades: „Tal on jumalast saadud anne ning ta ei tohi raha võtta. Muidu tuleb karistus.” Need inimesed ise kardavad „jumala” karistusi.
Räägitakse, et tõelised tervendajad ei võta raha. Jah, sageli ei võtnud. Nõukogude Liidu ajal kõik ei võtnud. Kas olete mõelnud, miks?
Mitte seepärast, et ei oleks saanud võtta, vaid seepärast, et oli piinlik küsida, ja patsiendid, kellel polnud südametunnistust, isegi ei mõelnud selle peale, et (vana) tervendaja on ka inimene, et tal vaja ka osta üht ja teist…. Tulemuseks on see, et tervendaja kustub aeglaselt kaugel oma majakeses keset metsa, haigena ja väetina.
Suurem osa inimesi, kes elasid Nõukogude Liidu ajal, ei oska ega osanud adekvaatselt hinnata oma tööd, ega järelikult ka võtta oma töö eest raha.
Sest neid kõiki õpetati vaimus „raha – see on kurjus”. Nii istubki konflikt ajudes.
Aga raha EI OLE kurjus. Raha on lihtsalt energia (energia ekvivalent) ehk vägi.
LÕPETUSEKS…
Praegu on inimeste vahel juba ärisuhted. Maailm, kui iga liigutus maksab midagi. Kes töötaks praegu tasuta? Kas sina oled nõus? Ilmselt vastaks enamus: „Ega ma loll ei ole!”
Isegi kloostrites saadakse palvetamise eest annetusi, millest elada.
Ka kirik võtab oma teenuste eest tasu ning annetusi muidugi ka.
Tänapäeval kipub asjade väärtus määratud olema raha järgi.
Mida rohkem millegi eest maksad, seda väärtuslikum see inimestele tundub.
Samas eksisteerivad meile tegelikult palju olulisemad asjad.
Näiteks õhk, mida me hingame. Kuidas seda rahas hinnata? Samuti tervis.
Tekib küsimus – kuidas õigesti tervendajat valida?
Tuleb valida südamega.
Kui tekib vähimgi kahtlus, siis mitte seda inimest valida.
Võibolla on ta see, kes lihtsalt teile ei sobi, st pole teile see õige.
Läbi aegade on kahjuks alati olnud ka rahahneid šarlatane, kes näitavad ennast paremana kui nad tegelikult on. Kui inimene satub sellise küüsi, siis saab see talle lihtsalt järjekordseks õppetunniks olema. Ja eks karma saab need šarlatanid ka kord kätte… Samuti need, kes õigustamatult liiga kõrget hinda küsivad, soovides rikastuda. Võib juhtuda ka, et nende võimed kaovad.
Ja veel… kui maksmiseks läheb, siis mõtelge, kui palju maksab teie tervis ja hingerahu?
Kas 5 eurot, 100 eurot või miljon?
Kui palju olete reaalselt nõus ära andma, et terveks saada?
Tervendajaid on lihtne petta, ennast raskem, kõiksust – võimatu.
Teadmiseks… tervendaja võib ka keelduda, kui teab, et ei suuda aidata mingil põhjusel. Näiteks kui klient ei ole nõus muutma oma mõtteviisi või ei suuda seda. Või ei liiguta ise lillegi, ei tee koostööd. Oodates, et tervendaja teeb ühe sõrmenipsuga kõik korda, kohe siin ja praegu.
Siiski jääb igavane küsimus:
„Kas tervendajatel on üldse õigus vabastada inimene sellest, mis on tema probleemiks?”
Toimetanud ja tõlkinud Ingrid Soosaar.
Allikad:
http://telo.by/vibromedicine/nado_li_oplachivat_rabotu_tcelitelya/
Kommentaarid puuduvad