Ravitseja ja tervendaja

„Kas tulid õppima?”, küsis puhmaskulmuline vanamees, hoides välisust pooleldi lahti. „Jah, austatud õpetaja. Tahan saada ravitsejaks.” Vanamees tõmbas üllatudes kulmu kortsu ning vastas: „Aga ma ei ole ravitseja. Seda õpetatakse ainult Läänes. Mina olen tervendaja.” „Aga kas see ei ole siis üks ja seesama?” Vanamehe kulmud tõusid oma kohale tagasi ning ta avas ukse. „Astu […]

Võtsin vanadekodust …võõra vanaema

Normaalsed inimesed võtavad lastekodust lapsi, aga mina võtsin vanadekodust võõra vanaema. Ma ei kahetsenud seda kordagi.   Mitte ükski minu sõpradest ja naabritest ei kiitnud minu tegu heaks. Kõik näitasid nagu üks mees näpuga meelekohta, öeldes: „Praegu on niigi raske aeg, aga sina võtsid veel ühe suu majja juurde.” Kuid ma olin kindel, et teen […]

Tigu ja kirsid

Küsiti kord Meistrilt, kas ta on kunagi pettunud olnud, et tema pingutused kannavad vähem vilja kui ta tahaks. Vastuseks aga rääkis Meister loo teost, kes alustas kirsipuu otsa ronimist ühel külmal ja tuulisel hilinenud kevade päeval. Varblastele naaberpuu otsas tegi see nalja, kui nad teda vaatasid. Üks neist lendas lähemale ja küsis: „Hei sina, juhmard, […]

Suur erinevus

Küsiti kord ühelt zen meistrilt: „Mida te siis tavaliselt tegite, enne kui saite valgustunuks? Meister: „Harilikult lõhkusin puid ja tõin kaevust vett.” Seejärel esitati talle järgmine küsimus: „Aga nüüd, kui te olete saanud valgustunuks, mida te nüüd teete?” Meister: „No mida ma veel teha saan? Lõhun puid ja tassin kaevust vett.” Muidugi oli küsitleja nüüd […]

Lükkas kord Surm ukse lahti…

Lükkas kord Surm ukse lahti ja see avanes vaikides. Maja oli pime ja ainult kaugemas toas põles tuli. Surm hingas kergendatult – lõpuks saab ta oma töö siiski tehtud. Ta libises üle põranda ja lendas voodi juurde. „Sa oled hiljaks jäänud!”, kostis rahulolematu hääl selja tagant. Surm vaatas ringi. See, kelle pärast ta tuli, istus […]

Obonato

Tegi kord antropoloog Ubuntu hõimu lastele Aafrikas ettepaneku mängida ühte mängu. Ta asetas puu ette maha korvi puuviljadega ja pöördus laste poole: „See teie hulgast, kes esimesena puuni jõuab, saab kõik need magusad puuviljad endale”. Kui ta jooksu alguseks märku andis, haarasid lapsed üksteisel tugevasti käest kinni ja jooksid koos. Aga pärast istusid nad koos […]

Juba minu vanaema…

Märkas kord mees, et naine lõikab enne keetmist vorstidel otsakesed küljest ära. „Miks sa nii teed?”, küsis ta. „Ma ei tea.. mu ema tegi ka alati niimoodi”, vastas naine. Helistati ämmale. Ämm ütles: „Nii keetis juba minu vanaema.” Aga vanavanaema küsis lugu kuuldes hoopis: „Kas te siiani ikka veel keedate minu väikeses potikeses?”     […]

Kord läks üks kaktus õitsema

Ükskord läks ühel noorel naisel kodus kaktus õitsema. Enne seda vedeles see kaktus 4 aastat aknalaual, sarnanedes tusase majahoidjaga, kellel habe ajamata on jäänud. Ja nüüd äkki selline üllatus… „Imelik, et mind peetakse tigedaks südametuks mõrraks”, mõtles naine. „See ei ole tõsi, tigedatel inimestel kaktused ei õitse.” Meeldivate mõtetega õitsvast kaktusest astus naine metroos kogemata […]

Mis on vananemises kõige hirmsam…

– Kas tead, mis tundub vananemises kõige hirmsam? – Mis siis? – Sa muutud nähtamatuks. Nooruses oled sa midagi: oled ilus, kole, tugev, atraktiivne, hirmutav, seksikas… Vanusega kaob see kõik ära. Sinust saab järgmine hästi kulunud pintsakus vanamees või kampsunis eideke. Sa muutud nähtamatuks. Läbipaistvaks… Lihtsalt nii tundub. Kas just kõigile, aga… Jah, nii on. […]

Kalamees ja paat

Elas kord jõe kaldal kalamees koos oma perega. Kunagi oli neil elu päris hea, aga need ajad jäid selja taha. Nüüd tõi jõgi üha vähem kalasid, varustus oli räsitud ja kuna uut paati polnud millegi eest osta, pidi kalur seda peaaegu iga päev parandama. Ükskord läks nende kodust mööda üks vanamees ning küsis kalamehe käest […]